Vajadus näidustatud ennetuse järele

Näidustatud ennetustöö keskendub inimestele, kelle puhul on tuvastatud narkoprobleemide riskifaktorid, näiteks tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom. Siiski on tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomiga noortele inimestele suunatud narkoennetusmeetmete kasutamisest teatatud vaid Saksamaal ja Rootsis. Saksamaal näitavad tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomi levimuse praegused määrad, et selle all kannatab 2–6% 6–18aastastest inimestest, mis tähendab, et see on üks tavalisemaid kroonilisi kliinilisi pilte lastel ja noortel. Rootsis hõlmab ennetav strateegia nende laste puhul kognitiivset ja sotsiaalset väljaõpet ning meetodeid levitatakse ennetustöö spetsialistide väljaõppe kaudu. Kuna peaaegu kõikide koolieelikuteni jõutakse esmatasandi tervishoiu kaudu ning enamik lapsi käib algkoolis, siis on võimalik välja selgitada enamik ohus olevaid lapsi süstemaatilise kontrollimise ja seejärel isikupärastatud sekkumismeetmete rakendamise kaudu.

Itaalia tegevuskavas pööratakse suurt tähelepanu laste ja noorukite psühhopatoloogilisele seisundile ja tõsistele käitumisprobleemidele, mis võivad tuua kaasa uimastite tarbimise ja kuritarvitamise, kui neid varases staadiumis ignoreeritakse. Kindlakstehtud probleemide hulka kuuluvad käitumisprobleemid, hüperaktiivsus ja tähelepanu defitsiit, ärevus koos kaasnevate meeleoluhäiretega, buliimia ja psühhogeenne rasvumine, isiksusehäired, probleemid teistega suhtlemisel, traumajärgne stress ja paanikahood. Nende probleemide lahendamiseks on ette nähtud kasutada nii kõikehõlmavaid kui valikulisi ennetusmeetmeid.