Valikuline ennetustöö

Siseriiklikes narkostrateegiates ja tegevuskavades väljendatakse üha sagedamini ja selgemalt, et ennetusmeetmed on suunatud eelkõige ohustatud rühmadele. Selline keskendumine on isegi põhjalikum uutes liikmesriikides: Eestis (tänavalapsed, erikoolid), Ungaris, Küprosel, Maltal, Poolas (hüljatud lapsed ja düsfunktsionaalsetest peredest pärit noored inimesed) ning Sloveenias.

Kuna ohustatud rühmadel, kellele valikuline ennetustöö on suunatud, on sageli arvestatavaid kogemusi legaalsete ja illegaalsete narkootikumidega, piirdub valikuline ennetustöö enamasti spetsiifilise teabe jagamise, individuaalse nõustamise ning loominguliste või sportlike alternatiivide pakkumisega. Siiski tuleb meeles pidada, et tehnikad, mida kasutatakse kõikehõlmava ennetustöö ulatusliku sotsiaalse mõjutamise programmides, on valikulises ennetustegevuses sama efektiivsed või isegi efektiivsemad. Normide ümberkujundamine (nt teadasaamine, et enamik kaaslasi ei pea tarbimist õigeks), enesekindluse treenimine, motiveerimine ja eesmärkide püstitamine, nagu ka müütide purustamine, on osutunud ohustatud noorte inimeste hulgas väga efektiivseteks meetoditeks (Sussman et al., 2004), mida paraku kasutatakse harva valikulises ennetustöös ELis. Meelelahutuspaikades kasutatavad sekkumistehnikad (vt „Ennetustöö meelelahutuspaikades”) kujutavad endast sageli sihtrühmadele suunatud teabe jagamist.

Valikuline ennetustöö koolides

Koolides tehtava valikulise ennetustöö peamiseks ülesandeks on kriisisekkumine ja probleemsete õpilaste varane tuvastamine. Eesmärk on leida lahendusi kooli tasandil, et vältida riskiõpilaste väljalangemist või väljaviskamist, mille tagajärjel nende olukord muutuks veelgi halvemaks. Programmipõhist lähenemist rakendatakse Saksamaal, Iirimaal, Luksemburgis ja Austrias (Leppin, 2004), samal ajal kui Poolas ja Soomes viiakse läbi õpetajate väljaõppekursusi ning jagatakse juhiseid probleemidega, sealhulgas uimastiprobleemidega õpilaste väljaselgitamiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks. Traditsiooniline individuaalne lähenemine hõlmab hariduspsühholoogia teenuseid (nagu näiteks Prantsusmaal ja Küprosel), mille eeltingimuseks on konsultatsioonile saatmine/pöördumine. Iirimaal on olemas uus aktiivne haridusalane hoolekandeteenus, mis on mõeldud koolidele ja perekondadele piirkondades, kus valitsevad ebasoodsad haridusolud ja tuleb tagada laste regulaarne kooliskäimine.

Valikuline kogukonnapõhine lähenemine

Valikuline kogukonnapõhine lähenemine on peamiselt suunatud ohustatud noortele inimestele tänaval. Põhjamaades patrullivad lapsevanemate rühmad tänavatel projekti Nightwalkers raames. Austria on teinud suuri investeeringuid, et parandada tasakaalu narkoennetustöö, sotsiaalhariduse ja sotsiaaltöö struktuuride vahel kursuste, kvaliteedisuuniste ja ühisseminaride abil, näiteks seminaridega meelelahutuspaikades töötavatele noortele sotsiaaltöötajatele. Eesmärk on ka kasutada noorte sotsiaaltöö struktuure professionaalseks uimastitarbimist ennetavaks sekkumiseks. Samu põhimõtteid järgides edendatakse Norras koostööd koolide, lastekaitseteenistuste ja sotsiaalteenistuste vahel ning tugevdatakse nende interdistsiplinaarseid jõupingutusi. Nendes projektides kasutatakse Norras, aga ka Saksamaal ja Madalmaades, kiire hindamise ja reageerimise meetodeid (36) – kiiret infokogumist (statistilised andmed) ühendatuna intervjuude läbiviimise (küsimustikud, sihtrühmad) ja/või probleemsete piirkondade jälgimisega.

Iirimaal, Ühendkuningriigis ning vähesel määral ka Madalmaades ja Portugalis on juba tavaks saanud kõrge riskiga piirkondadele suunatud sekkumismeetmed. Nüüd kavandavad ka Saksamaa (Stöver ja Kolte, 2003, tsiteeritud Saksamaa siseriiklikus aruandes) ja Prantsusmaa meetmeid selles valdkonnas. Nendes riikides on narkoennetustöö suunamine sotsiaalsete kriteeriumite alusel teatavatesse geograafilistesse piirkondadesse uudseks lähenemiseks.

Samuti on liikmesriikide valikuline ennetuspoliitika üha rohkem suunatud spetsiifilistele etnilistele rühmadele (nt Iirimaal, Luksemburgis, Ungaris). Keskendumine etnilisele päritolule on oluline aspekt näiteks Ungaris, sest sealne mustlaste kogukond on oma sotsiaalsest ja kultuurilisest eripärast ning ebasoodsatest elutingimustest tulenevalt väga vastuvõtlik uimastitega seotud probleemidele. Seal korraldavad valitsusvälised organisatsioonid mustlastele mõeldud projekte, mis hõlmavad koolitust noortelt noortele, eneseabirühmi, hooldust ja järelevalvet ning erinevaid ennetusprogramme ja madala läve teenuseid.

Ohustatud perekonnad

Paljudes liikmesriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Küprosel ja Soomes) on endiselt populaarne kõikehõlmav perekonnapõhine ennetustöö, peamiselt lastevanematele mõeldud õhtused üritused, loengud, seminarid ja töötoad, hoolimata tõendite puudumisest sellise tegevuse efektiivsuse kohta (Mendes et al., 2001). Siiski on Kreekas, Hispaanias, Iirimaal ja Norras toimunud huvitavaid arenguid perekonnaga koos tehtavas valikulises ennetustöös uuenduslike kontseptsioonide kasutuselevõtmise kaudu, mis vaatavad kaugemale narkoprobleemidega perekondadest/lapsevanematest ning tunnistavad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste tegurite rolli uimastitarbimises. Madalmaades jõuti immigrantidest lapsevanematele mõeldud narkoennetusprojektide hindamisel järeldusele, et immigrantide võrgustike kaudu pakutavad standardiseeritud sekkumismeetmed, mille puhul naiste ja meestega tegeletakse eraldi, oleks mõeldav uus suund (Terweij ja Van Wamel, 2004). Norras võeti kolmes kommuunis kasutusele ja hindamisele lapsevanemate väljaõppeprogrammi Oregoni mudel, mis algupäraselt oli tõsiste käitumishäiretega laste perekondadele mõeldud väljaõppemeetod. Veel kahes riigis on võetud kasutusele Iowa perekondade tugevdamise programm. See aktiivse sekkumise pereprogramm ohustatud perekondadele ühendab endas õpilaste (vanuses 10–14 aastat) õpetamise meetodeid ja nende vanematele suunatud harivat programmi, eesmärgiga ennetada uimastitarbimist perekonna pädevuse ja perekondlike sidemete tugevdamise kaudu (Kumpfer et al., 2003).


(36) Maailma Tervishoiuorganisatsioon: The rapid assessment and response guide on psychoactive substance use and especially vulnerable young people.